Uudised, teated, üritused, reklaam jne.
65 aastat elutööd samas majas
Helve Käär, neiupõlvenimega Tõnismägi, sündis 6. märtsil 1938. aastal Järvamaal Poaka külas Sillaotsa talus. Ta kasvas koos kahe noorema ja kahe vanema vennaga. Ka külas olid mängukaaslasteks põhiliselt poisid. Sealt ka lapsepõlve poiste mängud – kaardimäng, male, kabe, peitus, laptuu, doomino, palli auku ajamine, puude otsa ronimine. Elati väga loodusega koos. Karjamaal oli oma „surnuaed", kuhu maeti kõik hukka saanud linnud ja loomad. Teati täpselt, millise puu otsas milline lind elab. Tunti kõiki lilli ja taimi, mis kasvasid heina- ja karjamaal.
Nüüd, kui on möödunud Helve sünnist 84 aastat, tunneme me Helvet just sellise pärandusega – alati loodust ja elu armastava, hooliva, muretseva, kohusetundliku, laia silmaringiga naist.
Helve läks kooli 1945. aastal. Kool asus Kirna vanas mõisahoones. Õppimine ei valmistanud Helvele probleeme, kõik jäi hästi meelde. Ka praegu on meie Helve nagu elav entsüklopeedia, võrratu mäluga. Eriti meeldis Helvele matemaatika tekstülesandeid lahendada. Helve oli nii tubli, et õpetaja pani ta noorematele õpilastele etteütlust tegema. Sealt tekkiski kutsumus õpetajaameti vastu. Alates 6. klassist õppis Helve Türi I Keskkoolis. Peale 7. klassi lõpetamist suundus ta kolme teise tüdrukuga õppima Viljandi Pedagoogilisse Kooli. Helve oli kõva sporditüdruk. Ta õppis samal ajal ka Viljandi Spordikooli suusatamisosakonnas. Neli aastat oli ta rajooni koolinoorte meister, vabariigi esikümnes. Ta õppis ära ka slaalomisõidu, on võistelnud Rakveres, Väikesel Munamäel, Ansumäel, Võrus jm. Parim koht oli viies. Suvespordi aladeks olid Helvel kergejõustik, tõkkejooks, odavise, jalgrattasõit ja kaugushüpe. Lisaks mängis Helve võrk- ja korvpalli, tantsis rahvatantsurühmas. Viljandi Spordikooli lõpetas Helve suusakohtuniku kutsega. Viljandi Pedagoogilise Kooli lõpetas ta 1956. aastal.
Siis pani Helve jalgratta rongi peale ja sõitis Olustvere jaama. Sõitis rattaga Suure-Jaani haridusosakonda, kust öeldi, et töökohaks saab Tääksi kool. Helvest sai kohe õpilaste lemmik, sest ta oli noor ja kena õpetaja. Temas oli iseloomujooni, mida on õpetaja töös väga vaja: kohuse- ja vastutustunne, nõudlikkus enda ja õpilaste vastu, täpsus, heasüdamlikkus ja tahtmine kõikides asjades kaasa lüüa. Inimene, kellele võis alati loota – ja nende omadustega tunneme me Helvet praegugi. Aastate jooksul andis Helve koolis joonistamist, joonestamist, poistele kehalist kasvatust, füüsikat, ajalugu, loodusõpetust, matemaatikat, oli klassiõpetaja. Hilisematel aastatel oligi Helve keskastme matemaatikaõpetaja. Ta tegi tööd südamega, tihti istus ta õpilastega lisatööd tehes matemaatika ülesandeid lahendades. Eesmärk oli huvi äratada, aine selgeks teha.
Noore õpetajana õpetas Helve Tääksi rahvamajas naistele rahvatantsu. Ka sporti ta ei unustanud. Tegeles suusatamise, kabe, male, võrkpalli, lauatennisega. Ka neil aastatel saavutas Helve spordis häid kohti.
1959. aastal abiellus Helve Veljo Kääraga. Perre sündisid kaks poega – Kalle ja Kalvi. Helvel ei ole olnud muretu elu. Piisab sellest, kui tuleb saata poeg igaviku teele. Tänasel päeval kannab Helve juba vanavanaema tiitlit.
1993. aastal sai Helve pensionile, kuid väikese koormusega töötas ta edasi. Viimastel aastatel on Helve olnud tõeline „majahaldjas". Ta valvas nii ööl kui päeval koolimaja, oli ametis spordihoones, jooksis iga signalisatsiooni valehäire peale koolimajja viga kõrvaldama. Kahjuks juhtuvad need häired ikka kõige magusamal uneajal öösel.
Ühiskondlikus elus on olnud Helve väga aktiivne. Huvid vanemas eas on teater, ristsõnad, lugemine, marjade-seente korjamine, hoidiste valmistamine, kokkamine, küpsetamine, näppupidi mullas olemine, rohimine ning taimede kasvatamine. Seda võime me kõik igal suvel imetleda, kuidas Helve põld on ideaalselt korras, kaunis ja lillerikas. Helve oli ka palju aastaid Tääksi Pensionäride Ühenduse juhatuses.
2021. aasta sügisel sai Helvel Tääksis töötatud 65 aastat. Soovime terve kogukonna, endiste ja praeguste õpilaste ja töökaaslaste, praeguse koolirahva poolt sellele abivalmis, helde südamega kohusetundlikule, töökale naisele tugevat tervist ja oleme tänulikud suure pühendumusega tehtud tööaastate eest! 6. märtsil tähistab Helve ka oma 84. sünnipäeva, seega soovime talle ka palju õnne ja jaksu!
Nadežda Hansen
Tääksi raamatukoguhoidja
Artikli koostamisel oli suureks abiks „Tillu-Reinu-Tääksi koolmeistrid" raamat
Fotol Helve Käär ja Mari Randaru. Helve oli Mari esimene õpetaja. Foto: erakogust
Nüüd, kui on möödunud Helve sünnist 84 aastat, tunneme me Helvet just sellise pärandusega – alati loodust ja elu armastava, hooliva, muretseva, kohusetundliku, laia silmaringiga naist.
Helve läks kooli 1945. aastal. Kool asus Kirna vanas mõisahoones. Õppimine ei valmistanud Helvele probleeme, kõik jäi hästi meelde. Ka praegu on meie Helve nagu elav entsüklopeedia, võrratu mäluga. Eriti meeldis Helvele matemaatika tekstülesandeid lahendada. Helve oli nii tubli, et õpetaja pani ta noorematele õpilastele etteütlust tegema. Sealt tekkiski kutsumus õpetajaameti vastu. Alates 6. klassist õppis Helve Türi I Keskkoolis. Peale 7. klassi lõpetamist suundus ta kolme teise tüdrukuga õppima Viljandi Pedagoogilisse Kooli. Helve oli kõva sporditüdruk. Ta õppis samal ajal ka Viljandi Spordikooli suusatamisosakonnas. Neli aastat oli ta rajooni koolinoorte meister, vabariigi esikümnes. Ta õppis ära ka slaalomisõidu, on võistelnud Rakveres, Väikesel Munamäel, Ansumäel, Võrus jm. Parim koht oli viies. Suvespordi aladeks olid Helvel kergejõustik, tõkkejooks, odavise, jalgrattasõit ja kaugushüpe. Lisaks mängis Helve võrk- ja korvpalli, tantsis rahvatantsurühmas. Viljandi Spordikooli lõpetas Helve suusakohtuniku kutsega. Viljandi Pedagoogilise Kooli lõpetas ta 1956. aastal.
Siis pani Helve jalgratta rongi peale ja sõitis Olustvere jaama. Sõitis rattaga Suure-Jaani haridusosakonda, kust öeldi, et töökohaks saab Tääksi kool. Helvest sai kohe õpilaste lemmik, sest ta oli noor ja kena õpetaja. Temas oli iseloomujooni, mida on õpetaja töös väga vaja: kohuse- ja vastutustunne, nõudlikkus enda ja õpilaste vastu, täpsus, heasüdamlikkus ja tahtmine kõikides asjades kaasa lüüa. Inimene, kellele võis alati loota – ja nende omadustega tunneme me Helvet praegugi. Aastate jooksul andis Helve koolis joonistamist, joonestamist, poistele kehalist kasvatust, füüsikat, ajalugu, loodusõpetust, matemaatikat, oli klassiõpetaja. Hilisematel aastatel oligi Helve keskastme matemaatikaõpetaja. Ta tegi tööd südamega, tihti istus ta õpilastega lisatööd tehes matemaatika ülesandeid lahendades. Eesmärk oli huvi äratada, aine selgeks teha.
Noore õpetajana õpetas Helve Tääksi rahvamajas naistele rahvatantsu. Ka sporti ta ei unustanud. Tegeles suusatamise, kabe, male, võrkpalli, lauatennisega. Ka neil aastatel saavutas Helve spordis häid kohti.
1959. aastal abiellus Helve Veljo Kääraga. Perre sündisid kaks poega – Kalle ja Kalvi. Helvel ei ole olnud muretu elu. Piisab sellest, kui tuleb saata poeg igaviku teele. Tänasel päeval kannab Helve juba vanavanaema tiitlit.
1993. aastal sai Helve pensionile, kuid väikese koormusega töötas ta edasi. Viimastel aastatel on Helve olnud tõeline „majahaldjas". Ta valvas nii ööl kui päeval koolimaja, oli ametis spordihoones, jooksis iga signalisatsiooni valehäire peale koolimajja viga kõrvaldama. Kahjuks juhtuvad need häired ikka kõige magusamal uneajal öösel.
Ühiskondlikus elus on olnud Helve väga aktiivne. Huvid vanemas eas on teater, ristsõnad, lugemine, marjade-seente korjamine, hoidiste valmistamine, kokkamine, küpsetamine, näppupidi mullas olemine, rohimine ning taimede kasvatamine. Seda võime me kõik igal suvel imetleda, kuidas Helve põld on ideaalselt korras, kaunis ja lillerikas. Helve oli ka palju aastaid Tääksi Pensionäride Ühenduse juhatuses.
2021. aasta sügisel sai Helvel Tääksis töötatud 65 aastat. Soovime terve kogukonna, endiste ja praeguste õpilaste ja töökaaslaste, praeguse koolirahva poolt sellele abivalmis, helde südamega kohusetundlikule, töökale naisele tugevat tervist ja oleme tänulikud suure pühendumusega tehtud tööaastate eest! 6. märtsil tähistab Helve ka oma 84. sünnipäeva, seega soovime talle ka palju õnne ja jaksu!
Nadežda Hansen
Tääksi raamatukoguhoidja
Artikli koostamisel oli suureks abiks „Tillu-Reinu-Tääksi koolmeistrid" raamat
Fotol Helve Käär ja Mari Randaru. Helve oli Mari esimene õpetaja. Foto: erakogust
Tääksi kooli vilistlaste kokkutulek 17.okt.2015
