Tääksi küla ajalugu
Tääksi on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas. Tääksi küla teadaolev esmamainimine jääb 1583. aastasse. Selle aasta Viljandi staarostkonna Wasth moyza (Vastemõisa) mõisa teise vardjaskonna nimekirjas on toodud Taigisth küla koos järgmiste taludega: Tomas, Raucep Jan, Szaro Pied, Tutrica Piep ja Tutrica Macz. Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest. Lisaks elas külas vabadik Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma.
Kirjalikes allikates on Tääksi küla märgitud 1583.aastast. Küla asub Tääksi ürgorus, mis oli asustatud juba kauges minevikus. II aastatuhandesse e.m.a. kuulub Tääksi mägedes asuv maa-alune kalmistu. Arheoloogiliste leidude järgi arvestatakse, et tol ajal paiknes küla piki oja kallast, mis voolab läbi oru ja suubub Tääksi järve.
Tääksi küla oru veerel paikneb suur rändrahn, mille kõrgus on 3 m ja ümbermõõt 12,4 m. Kivi on võetud looduskaitse alla. Kauni looduse tõttu on kutsutud Tääksi kanti Sakalamaa Šveitsiks. Tääksist umbes 1,5 km lõuna poole asuv endine Õnniste küla, on praeguseks liidetud Tääksi külaga. Õnniste küla ajalugu ulatub nagu Tääksi külalgi kaugesse muinasaega. Õnnistes asunud Mäeotsa talu ligidal kasvanud muistsete eestlaste hiis. Hiiepärnad- ja jalakad on hävinud, kuid nende asemele kasvab uusi pärni ja jalakaid.
1875.a. alustas Tääksis tööd Olustvere Tillu-Reinu vallakool. Uus koolimaja avati 1931.a. septembris ja oli üks moodsamaid Viljandimaal. Suurim õpilaste arv kooli ajaloos - 224 õpilast, oli 1948/49 õppeaastal. Kooli juurdeehitus valmis 1964.a. detsembris. 2001. aastal ehitati kooli juurde korralik spordihoone. Kuna aasta aastalt laste arv pidevalt väheneb siis loodi 2014. aastal Suure-Jaani vallas kolme endise väikekooli asemele Suure-Jaani Kool kolme õppekohaga Tääksis, Kildul ja Sürgaveres. Tääksi koolis alustas õppeaastat 31 last, nendest 1 laps esimeses klassis. Suure rõõmusõnumina tuli Tääksi elanikele õppekohta lastehoiurühma loomine.
Vallamaja ehitati Tääksi 1914.a. Valla ruumides paiknes ka 1300 köiteline raamatukogu. Nõukogudeaja algaastail asus vallamajaks ehitatud majas ambulatoorium ja haigla. 1961.a. oli maja ambulatooriumi ja raamatukogu käsutuses. Olustvere- Tääksi Ühispiimatalitus ehitas 1923.a. oma aurujõul töötava meierei. Sisseseade toodi Taanist. Piima vastuvõtmist alustati 1. märtsist 1924.a. 1. detsembrist 1967 - 1999.a. töötas asutus piima vastuvõtu punktida, mille järel hoone erastati.
Kultuurielu oli koondunud Tääksi Seltsimajja, mille avamine toimus 20. veebruaril 1929.a. Avar saal koos rõduga mahutas üle 300 inimese. Maja viimastel aastatel ei tunnistanud seda endale kuuluvaks "Võit" kolhoos ega Olustvere sovhoos ja kultuurimaja lagunes ning lõpuks lammutati. Konkreetne põhjus oligi kultuurimaja asukoht. Nimelt asus maja ametlikult sovhoosi territooriumil. Samas olid peamised kultuurimaja ürituste külastajad ning ka taidlejad kõik kolhoosi piirkonna elanikud. Selline rumal olukord võimaldas sovhoosi- ja kolhoosijuhtidel remonditöödest kõrvale hiilida ning raha remondiks ei eraldanud kumbki asutus. Nii oli ka maja kadumine juba ette määratud. Kahjuks ei ole teostunud ka ükski plaan, mida selle vabanenud maaga ette võtta ning nii see seisab tänase päevani lihtsalt tühja maana, kust kord või kaks aastas, hein maha niidetakse.
Olustvere valla suurimaks ettevõtjaks oli Peet Aua, kelle eraomandis oli Tääksi järve ääres asuv jahu- ja saeveski. 1933.a. ehitas ta endise paisu asemele uue ja varustas veski moodsa turbiini ja ajakohaste jahvatusmasinatega. Jahuveski kõrval asus saeveski. Nõukogude ajal ehitati selle asemele villaveski. Jahuveski hävis tulekahju läbi 1980.a. juulikuus. Villaveski lõpetas töö 1990.aastate keskel.
Kauplusi oli Tääksi külas kolm – üks kooperatiivi pood ja kaks erakauplust. Kooperatiivi kauplus töötas 1919.aastast. Kaupluses töötas juhataja ja müüja. Hetkel on Tääksis veel üks töötav kauplus.
Kirjalikes allikates on Tääksi küla märgitud 1583.aastast. Küla asub Tääksi ürgorus, mis oli asustatud juba kauges minevikus. II aastatuhandesse e.m.a. kuulub Tääksi mägedes asuv maa-alune kalmistu. Arheoloogiliste leidude järgi arvestatakse, et tol ajal paiknes küla piki oja kallast, mis voolab läbi oru ja suubub Tääksi järve.
Tääksi küla oru veerel paikneb suur rändrahn, mille kõrgus on 3 m ja ümbermõõt 12,4 m. Kivi on võetud looduskaitse alla. Kauni looduse tõttu on kutsutud Tääksi kanti Sakalamaa Šveitsiks. Tääksist umbes 1,5 km lõuna poole asuv endine Õnniste küla, on praeguseks liidetud Tääksi külaga. Õnniste küla ajalugu ulatub nagu Tääksi külalgi kaugesse muinasaega. Õnnistes asunud Mäeotsa talu ligidal kasvanud muistsete eestlaste hiis. Hiiepärnad- ja jalakad on hävinud, kuid nende asemele kasvab uusi pärni ja jalakaid.
1875.a. alustas Tääksis tööd Olustvere Tillu-Reinu vallakool. Uus koolimaja avati 1931.a. septembris ja oli üks moodsamaid Viljandimaal. Suurim õpilaste arv kooli ajaloos - 224 õpilast, oli 1948/49 õppeaastal. Kooli juurdeehitus valmis 1964.a. detsembris. 2001. aastal ehitati kooli juurde korralik spordihoone. Kuna aasta aastalt laste arv pidevalt väheneb siis loodi 2014. aastal Suure-Jaani vallas kolme endise väikekooli asemele Suure-Jaani Kool kolme õppekohaga Tääksis, Kildul ja Sürgaveres. Tääksi koolis alustas õppeaastat 31 last, nendest 1 laps esimeses klassis. Suure rõõmusõnumina tuli Tääksi elanikele õppekohta lastehoiurühma loomine.
Vallamaja ehitati Tääksi 1914.a. Valla ruumides paiknes ka 1300 köiteline raamatukogu. Nõukogudeaja algaastail asus vallamajaks ehitatud majas ambulatoorium ja haigla. 1961.a. oli maja ambulatooriumi ja raamatukogu käsutuses. Olustvere- Tääksi Ühispiimatalitus ehitas 1923.a. oma aurujõul töötava meierei. Sisseseade toodi Taanist. Piima vastuvõtmist alustati 1. märtsist 1924.a. 1. detsembrist 1967 - 1999.a. töötas asutus piima vastuvõtu punktida, mille järel hoone erastati.
Kultuurielu oli koondunud Tääksi Seltsimajja, mille avamine toimus 20. veebruaril 1929.a. Avar saal koos rõduga mahutas üle 300 inimese. Maja viimastel aastatel ei tunnistanud seda endale kuuluvaks "Võit" kolhoos ega Olustvere sovhoos ja kultuurimaja lagunes ning lõpuks lammutati. Konkreetne põhjus oligi kultuurimaja asukoht. Nimelt asus maja ametlikult sovhoosi territooriumil. Samas olid peamised kultuurimaja ürituste külastajad ning ka taidlejad kõik kolhoosi piirkonna elanikud. Selline rumal olukord võimaldas sovhoosi- ja kolhoosijuhtidel remonditöödest kõrvale hiilida ning raha remondiks ei eraldanud kumbki asutus. Nii oli ka maja kadumine juba ette määratud. Kahjuks ei ole teostunud ka ükski plaan, mida selle vabanenud maaga ette võtta ning nii see seisab tänase päevani lihtsalt tühja maana, kust kord või kaks aastas, hein maha niidetakse.
Olustvere valla suurimaks ettevõtjaks oli Peet Aua, kelle eraomandis oli Tääksi järve ääres asuv jahu- ja saeveski. 1933.a. ehitas ta endise paisu asemele uue ja varustas veski moodsa turbiini ja ajakohaste jahvatusmasinatega. Jahuveski kõrval asus saeveski. Nõukogude ajal ehitati selle asemele villaveski. Jahuveski hävis tulekahju läbi 1980.a. juulikuus. Villaveski lõpetas töö 1990.aastate keskel.
Kauplusi oli Tääksi külas kolm – üks kooperatiivi pood ja kaks erakauplust. Kooperatiivi kauplus töötas 1919.aastast. Kaupluses töötas juhataja ja müüja. Hetkel on Tääksis veel üks töötav kauplus.
Tillu-Reinu Vallakoolimaja
|
Tääksi koolimaja
|
Tääksi kauplus nõukogude ajal
|
Tääksi kauplus tänapäeval
|
