«Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh ...» mängis puhkpilliorkester marsitaktis Põhja-Sakala valla esimese laulu- ja tantsupeo rongkäigule sammu pikkust seades.
Peaaegu viissada lauljat ja tantsijat marssis Suure-Jaani Lembitu platsilt lauluväljakule, et üheskoos pidu pidada.
Avakõnes tervitas vallavolikogu esimees Arnold Pastak vallarahvast ja külalisi ning avaldas lootust, et peost saab äsja ühinenud valla ühendaja – koht, kus kogu valla laulu-, tantsu- ja pillirahvas kokku saab ning tunneb ennast ühise omavalitsusena.
Pastak märkis, et pole tähtis, milline on omavalitsuse nimi, tähtis on, et tekiksid ühine identiteet, koostöö ja läbikäimine. Et igapäeva asjad oleksid hoitud ja korras.
«Eesti riik on väike. Ainuke võimalus ellu jääda, säilitada oma keel ja kultuur, mitte lahustuda globaliseeruvas maailmas on rääkida ja laulda eesti keeles. Kõige kindlam garantii selleks on, kui meil jätkub lasterühmi, kes kannavad seda kultuuri,» rääkis Pastak, tänades juhendajaid ning kõiki neid, kes käivad laulu-, tantsu- ja pillimänguringides.
Segarühmad tantsisid laval «Tuljakut» ning peoliste pilgud vilksasid kord tantsijaile, kord vallavanemale ja tema käes olevale tõrvikule. Tantsu lõppedes süttiski noore valla esimese ühise peo tuli.
Pilistvere Pilgari tantsurühma liige Marju Roosileht ei saanud seda pidu oma endise koduvalla peoga võrrelda, sest enne ühinemist oli tema koduvald Kõo nii väike, et seal ei peetudki laulu- ja tantsupidu.
Kolmekümne lapsega peole tulnud Olustvere tantsuõpetajat Anu Mikkorit rõõmustas ühendvalla peo lasterohkus. «Lasterohkus vahest ongi varasemate pidude ja tänase suurim erinevus,» lausus ta.
Peaaegu viissada lauljat ja tantsijat marssis Suure-Jaani Lembitu platsilt lauluväljakule, et üheskoos pidu pidada.
Avakõnes tervitas vallavolikogu esimees Arnold Pastak vallarahvast ja külalisi ning avaldas lootust, et peost saab äsja ühinenud valla ühendaja – koht, kus kogu valla laulu-, tantsu- ja pillirahvas kokku saab ning tunneb ennast ühise omavalitsusena.
Pastak märkis, et pole tähtis, milline on omavalitsuse nimi, tähtis on, et tekiksid ühine identiteet, koostöö ja läbikäimine. Et igapäeva asjad oleksid hoitud ja korras.
«Eesti riik on väike. Ainuke võimalus ellu jääda, säilitada oma keel ja kultuur, mitte lahustuda globaliseeruvas maailmas on rääkida ja laulda eesti keeles. Kõige kindlam garantii selleks on, kui meil jätkub lasterühmi, kes kannavad seda kultuuri,» rääkis Pastak, tänades juhendajaid ning kõiki neid, kes käivad laulu-, tantsu- ja pillimänguringides.
Segarühmad tantsisid laval «Tuljakut» ning peoliste pilgud vilksasid kord tantsijaile, kord vallavanemale ja tema käes olevale tõrvikule. Tantsu lõppedes süttiski noore valla esimese ühise peo tuli.
Pilistvere Pilgari tantsurühma liige Marju Roosileht ei saanud seda pidu oma endise koduvalla peoga võrrelda, sest enne ühinemist oli tema koduvald Kõo nii väike, et seal ei peetudki laulu- ja tantsupidu.
Kolmekümne lapsega peole tulnud Olustvere tantsuõpetajat Anu Mikkorit rõõmustas ühendvalla peo lasterohkus. «Lasterohkus vahest ongi varasemate pidude ja tänase suurim erinevus,» lausus ta.
Reporter: Kaie Mölter
